Täienduskoolituste valik on lai. Pakutakse nii mõnetunniseid veebikursusi, mitmepäevaseid praktilisi koolitusi kui ka pikemaid õppeprogramme.
Ühed lubavad aidata omandada uusi tööoskusi, teised toetada karjäärimuutust või isiklikku arengut. Kuidas aga otsustada, milline koolitus on tegelikult väärt sellele kuluvat aega ja raha?
Koolituse valimisel ei tasu lähtuda üksnes atraktiivsest pealkirjast, soodsast hinnast või tunnistusest, mida osalemise järel lubatakse. Olulisem on mõista, mida soovitakse õppida ja kuidas uusi teadmisi hiljem kasutada.
Alusta eesmärgist, mitte koolituse pakkumisest
Enne koolituste võrdlemist tasub endalt küsida, miks üldse õppima minna. Kas eesmärk on parandada oma praeguseid tööoskusi, valmistuda uueks ametikohaks või omandada teadmisi valdkonnas, millega seni kokkupuude puudub?
Mida täpsemalt on eesmärk sõnastatud, seda lihtsam on sobivat koolitust leida. Näiteks soovib inimene arendada oma digioskusi. See on aga väga lai eesmärk. Ühel juhul võib vaja minna Exceli kasutamise oskust, teisel juhul andmeanalüüsi põhiteadmisi ja kolmandal juhul hoopis digiturunduse tööriistade tundmist.
Kui õppimise eesmärk on selge, väheneb võimalus kulutada raha koolitusele, mille sisu tegelikele vajadustele ei vasta.
Vaata koolituse sisu, mitte ainult pealkirja
Kaks sama nimega koolitust võivad olla sisult väga erinevad. Üks keskendub teoreetilistele teadmistele, teine praktiliste ülesannete lahendamisele. Samuti võib erineda õppimise tempo, raskusaste ja osalejatelt eeldatav ettevalmistus.
Enne registreerumist tuleks tutvuda õppekava ja õpiväljunditega. Viimased kirjeldavad, mida õppija peaks koolituse lõpuks teadma või oskama. Hea koolituse kirjeldus annab vastuse vähemalt kolmele küsimusele: mida õpetatakse, kellele koolitus on mõeldud ja milliseid oskusi osaleja selle tulemusena omandab. Kui kirjelduses lubatakse üksnes üldist arengut või konkurentsivõime parandamist, kuid konkreetseid õpitulemusi ei selgitata, tasub koolitajalt lisainfot küsida.
Koolitaja kogemus võib olla määrava tähtsusega
Koolituse kvaliteeti mõjutab oluliselt see, kes teadmisi edasi annab. Eriti praktiliste oskuste õppimisel on väärtuslik koolitaja, kes tunneb valdkonda ka igapäevase töö kaudu. Näiteks müügi-, juhtimis- või projektijuhtimiskoolitusel võivad tegelikust tööelust pärit näited aidata õpitut paremini mõista kui ainult teoreetilised käsitlused.
Koolitaja tausta uurides tasub vaadata tema haridust, erialast kogemust ja varasemaid koolitusi. Kasuks tulevad ka osalejate tagasiside ning võimalus tutvuda koolitaja varasemate materjalidega. Samas ei tähenda pikk töökogemus automaatselt head õpetamisoskust. Oluline on ka see, kas koolitaja suudab keerulisi teemasid arusaadavalt selgitada ja õppijaid aktiivselt kaasata.
Praktiline õpe aitab teadmistel kinnistuda
Üks olulisemaid küsimusi on see, kui palju saab koolitusel ise harjutada. Loengu kuulamine võib anda hea ülevaate teemast, kuid uute oskuste omandamiseks on sageli vaja teadmisi ka rakendada. Seetõttu tasub eelistada koolitusi, kus kasutatakse praktilisi ülesandeid, juhtumianalüüse või iseseisvat tööd.
Näiteks ei pruugi ainult projektijuhtimise põhimõtete kuulamisest piisata, et inimene oskaks iseseisvalt projekti kavandada. Praktilise ülesande käigus saab ta aga koostada ajakava, hinnata riske ja harjutada otsuste tegemist. Kasulik on uurida ka seda, kas koolitusel antakse osalejale personaalset tagasisidet. See aitab mõista, millised oskused on juba omandatud ja millistega tuleb edasi töötada.
Tasuta või tasuline koolitus – kumb valida?
Tasuline koolitus ei ole tingimata kvaliteetsem kui tasuta koolitus. Mõlemal juhul sõltub õppimise väärtus eelkõige programmi sisust, koolitajast ja õppija enda panusest. Eestis pakuvad täienduskoolitusi nii eraettevõtted, kõrgkoolid kui ka kutseõppeasutused. Samuti on teatud tingimustel võimalik osaleda avalikult rahastatud koolitustel.
Näiteks tasub uurida Eesti Töötukassa koolitusvõimalusi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse programme. Koolituste kättesaadavus, rahastamine ja osalemistingimused võivad aja jooksul muutuda.
Tasulise koolituse puhul tuleks hinnata kogukulu. Lisaks osalustasule võivad kaasneda transpordi-, majutus- või õppematerjalide kulud. Arvestada tuleb ka õppimisele kuluva ajaga. Kui koolitus aitab omandada tööks vajaliku oskuse või suurendada tulevikus teenimisvõimalusi, võib investeering end õigustada. Seda ei saa aga hinnata üksnes koolituse hinna põhjal.
Kas koolituse tunnistus annab tööturul eelise?
Paljud koolitused väljastavad osalejale tunnistuse või tõendi. Enne registreerumist tasub selgeks teha, mida väljastatav dokument tegelikult kinnitab.
Eestis eristatakse täienduskoolituses üldjuhul tunnistust ja tõendit. Tunnistus väljastatakse siis, kui õppija on saavutanud õpiväljundid ja nende saavutamist on hinnatud. Tõend kinnitab osalemist või läbimist olukorras, kus õpiväljundite saavutamist ei hinnatud või neid ei saavutatud.
Oluline on mõista, et iga koolitustunnistus ei tähenda kutsekvalifikatsiooni ega anna automaatselt õigust töötada reguleeritud kutsealal. Tööandja jaoks võib koolitusel osalemine näidata inimese õppimisvalmidust, kuid sageli on veelgi olulisem see, kas omandatud oskusi osatakse praktikas kasutada. Seetõttu tasub mõelda, kas koolituse tulemusena valmib mõni praktiline töö, projekt või muu tulemus, mida saab tulevikus tööandjale näidata.
Kuidas aru saada, kas koolitusest oli kasu?
Koolituse tegelik väärtus ei selgu alati viimasel õppepäeval. Sageli ilmneb see alles siis, kui inimene hakkab omandatud teadmisi igapäevases töös kasutama. Hea võimalus on seada juba enne koolitust konkreetne eesmärk. Näiteks soov õppida kasutama uut tarkvara, parandada esinemisoskust või omandada teadmised, mis võimaldavad kandideerida uuele ametikohale.
Pärast koolitust saab hinnata, kas eesmärk sai täidetud. Kas uus oskus aitab tööd kiiremini teha? Kas inimene suudab lahendada ülesandeid, millega varem hätta jäi? Kas omandatud teadmised avavad uusi tööalaseid võimalusi?
Kui vastused on jaatavad, on koolitus tõenäoliselt oma eesmärki täitnud. Samas ei pruugi kõik tulemused olla kohe mõõdetavad. Mõni koolitus aitab avardada silmaringi, suurendada enesekindlust või leida uusi erialaseid kontakte.
Milliseid vigu koolituse valimisel vältida?
Üks levinumaid eksimusi on koolituse valimine üksnes hinna või tuntud koolitusettevõtte nime põhjal. Samuti võib eksitada lubadus omandada keeruline oskus väga lühikese ajaga. Ettevaatlik tasub olla koolitustega, mille kirjeldus on ebamäärane või mille puhul ei ole selge, kes õpetab ja kuidas õpitulemusi hinnatakse.
Veel üks viga on oma ajavõimaluste ülehindamine. Isegi hea koolitus ei pruugi anda soovitud tulemust, kui õppijal ei ole piisavalt aega osalemiseks, harjutamiseks ja iseseisvate ülesannete täitmiseks.
Samuti ei tasu eeldada, et koolituse läbimine tagab automaatselt parema töökoha või kõrgema palga. Uued teadmised võivad võimalusi parandada, kuid nende tegelik väärtus sõltub ka tööturu olukorrast ja inimese varasemast kogemusest.
Hea täienduskoolitus on investeering oskustesse
Täienduskoolituse eesmärk ei peaks olema üksnes uue tunnistuse lisamine CV-sse. Kõige suuremat väärtust pakub õppimine siis, kui omandatud teadmised aitavad lahendada tegelikke probleeme, parandada tööalast toimetulekut või liikuda soovitud eesmärgi poole.
Seetõttu tasub enne registreerumist võrrelda erinevaid võimalusi, tutvuda õppekavaga ja uurida koolitaja tausta. Vajadusel võiks küsida nõu ka tööandjalt või karjäärinõustajalt.
Parim täienduskoolitus ei ole tingimata kõige kallim, pikem või tuntum. See on koolitus, mille tulemusena oskab inimene midagi, mida ta enne ei osanud, ja suudab seda teadmist ka kasutada.
Allikas: Buller Meedia Pilt: Shutterstock